Liikmeid
14

Mida kinkida 1-2 aastastele põnnidele?

detsember 6, 2013

Sageli küsitakse minult, mida kinkida lapsele esimeseks sünnipäevaks, 1-2-aastasele  jõulukingiks või millega üldse võiks 1-aastane laps mängida.  Kui sinulgi on sellised küsimused tekkinud, soovitan edasi lugeda.

Arendav on mängida köögikapis olevate pottide-pannide või õues leiduvate kivide-käbidega. Sellele vaatamata võib tekkida vajadus uus mänguasi poest osta, sest esimesele sünnipäevale oleks veider minna panni või tammetõrudega. Kuna väike laps areneb ja õpib väga kiiresti, siis võib 1-aastase lapse kink vabalt olla ka selline, mis oma aktiivset kasutusaega mõni kuu kappi peidetuna  ootama peab (beebiasjad on juba olemas ja varsti titekad, suurematele mõeldud asjad aga algul veel keerulised).

Poodides on mänguasjade valik kirju. Mida võtta, mida jätta? Annan ideid, millised asjad on 1-aastasele lapsele arendavad. See ei tähenda, et kõik need asjad peaksid ühel lapsel olemas olema. Oluline on asjade kvaliteet ja koos ema-isaga arendavalt  veedetud aeg, mitte lelude rohkus.

Hoidun konkreetseid kaubamärke nimetamast, kuid Lego on selles osas erand. Ei ole midagi muud sama head või paremat lihtsalt kohanud. Teine soovitamist väärt nimi on Goki – põnevad puidust mänguasjad (järelveetavad, pulga otsa laotavad jne).

EES LÜKATAV ja JÄRELVEETAV MÄNGUASI. Aastane laps on just kõndima hakanud või teeb seda kohe-kohe. Need asjad innustavad last veelgi rohkem käima ning muudavad teda osavamaks liikujaks, kuna lelu järel  vedades on kõndimine märksa keerulisem. Laps omandab erinevaid liikumisviise (külgsamm, selg ees kõndimine), sest liikudes tahaks ju ka järel lohisevat mänguasja vaadata.  Suvel õues mängimiseks sobib laste aiakäru ja muruniiduk.

KLOTSISORTER. Mänguasi, millel on erineva kujuga avad, millest tuleb vastava kujuga klotsid sisse pista. Õpetab värve, kujundeid, rühmitamist, käe ja silma koostööd, peenmotoorikat. Saadaval on palju erinevaid variante ja raskusastmeid. Olemas nii puidust kui plastist klotsikaste, mõnel küljes veel mõni lisafunktsioon (nt võtmetega avatavad uksed klotside välja võtmiseks).  Eelistada võiks ilma heli- ja valgusefektideta lihtsamaid klotsisorteerijaid, et mitte liialt koormata lapse närvisüsteemi  häälitsevate ja vilkuvate asjadega (eriti, kui helitugevust ei saa reguleerida ja laulvaid mänguasju on kodus teisigi).

RÕNGAPÜRAMIID jt PULGA OTSA TORNI LADUMISE MÄNGUD.  Olemas on palju erinevaid puidust ja plastist variante erinevale raskusastmele. Eelistada võiks veidi raskemat varianti, nii saab sellega kauem mängida.

rõngatornid

EHITUSKLOTSID. Aastasele või mõni kuu vanemale lapsele on paras aeg hakata tutvustama esimesi Lego Duplo klotse. Järgnevate aastate jooksul saab klotsikogu pidevalt täiendada. Lego Duplo klotsid ühilduvad ka hiljem kasutatavate väiksemate Lego Creator klotsidega. Kõige enam loovust arendavamad on tavalised ehitusklotsid, kuid lastele meeldib väga mängida ka valmis figuuridega – autod, loomad, inimesed. Õpetab käeosavust, värve, sõnavara (nt loomade nimed), fantaasiat. Lego on kvaliteetne ja läbimõeldud mänguasi, mis kestab aastaid või lausa aastakümneid.

PUIDUST KLOTSID.  Loovust ja käeosavust arendavad lihtsad puidust klotsid. Mõned on värvilised ja erineva kujuga, teised jällegi tähtede või numbritega. Saab laduda torni või vedada klotse kallurikastis ühes kohast teise. Mängu käigus saavad selgeks kujundid, värvid, tähed, lisaks füüsikaseadused – milline klots millise otsas püsib, kui ettevaatlikult tuleb torni tippu klotse asetada, et see ümber ei kukuks jne.

PUSLED.  Alustuseks on head puidust pusled, mille igal tükil on peal nupp. Puitu ei saa laps katki lutsutada ning nupust on väikesel käekesel mugav tükke haarata, et neid algul niisama uurida, siis õige koha juurde panna ja juba õige varsti oskab laps neid ka ise õigesse pesasse tagasi asetada. Lihtsamatel on ühevärviline taust ja vähem tükke, keerukamad on kirju taustapildiga ja rohkemate tükkidega. Osadel beebipusledel on ka alusplaadi süvendites värviline pilt, et oleks lihtsam õige augu jaoks sobivat tükki leida. Mõnel on erinevatest materjalidest pealispind, et laps saaks kompimismeelt arendades uusi materjale ja tasapindu avastada (pehme karvane lammas, libe eesel jms).

Aasta ja mõne kuu vanuselt, kui asjade suhu toppimine on vähenenud, on paras aeg võtta kasutusele papist pusled. On olemas väikelastele mõeldud karbis olevaid puslemänge, kus tuleb leida õige paariline. Näiteks on loomad poolitatud – leia ja ühenda lehma alumine ja ülemine pool. Või leia loom ja tema poeg (koer ja kutsikas, hobune ja varss jne).  Sellistes mängudes tuleb omavahel ühendada 2 õiget tükki – sellega saab alla 2-ne laps hakkama küll. Esialgu leiab ta õiged tükid ja ulatab need kokku panekuks emale,  kuid käe arenedes saab ta varsti kahe tüki ühendamisega ise hakkama. Koos pusledega mängides areneb sõnavara.

Raskuselt järgmine etapp on 10-15 tükiga suured plaatpusled (nt Larsen, Ravensburger). Alustuseks on parim selline, kust ei kuku mitte terve pilt tükkideks laiali, vaid välja käivad üksikud kohad suurest tervikpildist. Alates 1,5-aastast saab laps sellistega juba ise või siis väikese kõrvalise abiga ilusasti hakkama.

Puslet valides vaadake pilti. Kuna laps uurib huviga pildil olevaid detaile ja pildi abil toimub sõnavara täiendamine, hiljem ka jutustamisoskuse arendamine, siis on pildi valik väga tähtis. Olen näinud 10 tükiga väikelastele mõeldud nuppudega puitpuslet, millel olid erinevad söödavad asjad. Idee on hea – õppida mängu käigus selgeks porgand, võileib, piimaklaas jms, kuid samal plaadil oli ka näiteks hamburger. Eks igaüks ise otsustab, kas see on just oluline esimeste sõnade hulgas juba aastaselt omandada või valiks äkki mõne muu pildiga pusle…

Kuna laps areneb kiirelt, siis piisab ühest-kahest erineva raskusastmega puitpuslest, ühest kahe tüki ühendamisega puslemängust ja ühest-kahest lihtsamast plaatpuslest. Kõik need 3-5 üheaastase lapse puslet võiksid olla erineva arendava pildiga (nt loomad, sõidukid, taluõu, puuviljad vms), et suunata teadlikult lapse sõnavara arengut. Üle 2-aastasele on juba mõtet soetada keerulisemaid plaatpuslesid, kust kogu pilt lahti-kokku käib. Ei tasu heituda sellest, et pakendil on enamasti vanuseks 2+ või lausa 3+. 3-aastaselt võiks laps olla ammu järgmisel arenguastmel, pannes kokku oluliselt keerukamaid ja rohkemate tükkidega puslesid.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

LAUAMÄNGUD. Alustuseks sobib memory-tüüpi pildikaartidega mäng. Piltidel võiks olla erinevad asjad (mitte näiteks kõik Lotte tegelased või Miki-Hiired), sest erinevate piltide abil saab arendada lapse sõnavara (maja, laev, lammas, punane auto, kollane taldrik jne). Ehkki memory on mõeldud al 3-4-aastast, võiks lihtsustatud varianti mängida ka 1-aastasega. Algul võib paljud pildikaardipaarid mängust kõrvale jätta ja kasutada näiteks ainult kaheksat kaarti. Laduge kaardid maha ridadesse, pildipool nähtaval. Laps valib ja võtab ühe kaardi ning uurib pilti. Jutustage, mis on pildil ja innustage teda maast teist samasugust leidma. Laps saab ruttu mängu põhimõtte selgeks ja leiab paarilisi väga kiirelt ja osavalt. Siis suurendage kaartide arvu mängus. Sarnaseks mänguks sobivad ka loto tüüpi lauamängud, kus aluskaardile tuleb sama pildiga kaarte asetada. Paari aasta pärast saate sama mängu juba õigete reeglitega mängida, seega on see üks kauakestev mänguasi.

MUUSIKARIISTAD. Eespool oli juttu, et häälttegevad ja vilkuvad patareidega mänguasjad ei ole väikelapsele üldjuhul head, sest rohke pinisev-laulev helitaust lapse toas mõjub tema õrnale närvisüsteemile, kuulmiselundile ja kõne arengule lausa kahjulikult. Enamasti ei ole laulvad mänguasjad ilusa puhta heliga ja helitugevus pole sageli reguleeritav. Küll aga sobivad lastelaulude CD-d (mitte pidevaks taustaks, vaid mõnikord kuulamiseks) või mõne muusikainstrumendi heli. Tore, kui lapsevanem oskab lapsele ise mõnd pilli mängida ja laulda. Lapsele sobivad sellised asjad, millega ta ise erineva tugevusega helisid tekitada saab – tamburiin, kastanjetid, triangel, ksülofon, trumm, plokkflööt, vilepill jne.

VOOLIMINE. 1-aastane laps võiks tutvust teha voolimisega, sest peenmotoorika arendamine on aju ja kõne arengule väga vajalik. Voolimismaterjalide valik on lai, paljud neist väikelapsele ei sobi, sest on liiga kõvad või määrivad liialt käsi ja riideid. Hea on mesilasvaha baasil valmistatud mõnusalt pehme plastiliin. Alates 1,5 aastast sobib ka Play-Doh voolimismass. Kuna see kuivab õhu käes kõvaks, tuleb alati pärast mängimist topsid kaanega sulgeda. Riietelt, vaibalt või põrandalt saab seda aga kerge vaevaga ära nokkida, raputada või pühkida just pärast selle kõvaks kuivamist. Play-Doh voolimismassile on võimalik juurde osta erinevaid huvitavaid presse, vorme jt mänguasju, et voolimist põnevamaks muuta. Aastasele piisab esialgu tavalisest rullist ja voolimismassist ning muidugi on vajalik täiskasvanu juuresolek, et näidata ette, kuidas rullida, tükikesi tõmmata, pallikesi käe ja laua vahel rullida jne. Kuna ametlikult on Play-Doh mass mõeldud alates 2 a vanustele, on ka ohutuse huvides täiskasvanu kohalolek vajalik.

MAALIMINE. Väga hästi sobivad näpuvärvid. Need on paksemad, vähem tilkuvamad ja paremini kätelt ning riietelt maha pestavad kui guaššid. Mugav on kasutada tuubis olevaid näpuvärve, sest topsi kallab laps ümber või saab see lihtsalt kohe esimese maalimise käigus tühjaks. Tuubid kestavad kauem ja ümbrusel on lootust puhtamaks jääda.

VÄRVIPLIIATSID. Vali paksud ja kolmetahulise kujuga, et soodustada õiget pliiatsihoidu. Pliiats võiks olla piisavalt pehme, et joon tekiks juba kerge vajutusega, sest väikese lapse käsi on nõrk.

MOTOORIKAMÄNGUD. Motoorikakeskus – aluse külge kinnitatud värvilised traadid, mida mööda saab näpuga sõidutada erineva kujuga klotsikesi. Arendab mõtlemist ja näpuosavust. Kasutusaeg ei ole kuigi pikk, õige pea laps tüdineb sellest, sest midagi rohkemat sellega teha ei saagi. Loogikakeskus – motoorikakeskusest pikemaealisem ja arendavam mänguasi, millel on tavaliselt 4 erinevat nuppu (vajuta, keera, tõmba, lükka), iga nuppu liigutades juhtub midagi, näiteks ustest hüppavad välja erinevad loomad. Kui laps nuppu õigesti keerab, hüppab näiteks autost välja koer ning teeb vastavat häält või kostub autopõrin (on ka helituid mänge). Arendab käeosavust, loogilist mõtlemist ja seoste loomise oskust (Mis järgneb mingi nupu liigutamisele? Millist nuppu tuleb vajutada, et elevant majast välja tuleks? Kuidas on nupud ja luugid omavahel seotud ja kuidas mina seda mõjutada saan?).

KIIK ja KIIKHOBU. Kiikumine on hea tasakaalu ja julguse arendamiseks. Aastasel lapsel on vahva kiikuda nii tavalise üles riputatava beebikiigega kui kiikhobuga.

KELK. Kelguks sobib seljatoega beebikelk. Olemas on nii plastist kui puidust variante, nii maadligi istmeosaga kui kõrgemate jalastega saani moodi kelke, nöörist veetavaid ja jäigast sangast lükatavaid lumesõiduvahendeid.

SUUSAD. Paljudele tundub küll uskumatu, kuid üks normaalselt-keskmiselt arenenud 1,5-2aastane laps võiks teha oma elu esimesed suusasõidud. Eelduseks on kena lumine talveilm, normaalsed suusad ja käimisoskus. Eesmärk ei ole suusatamine sel talvel selgeks saada, vaid harjutada tasakaalu, koordinatsiooni ning pakkuda lapsele võimalus tunnetada oma keha erinevates olukordades ja saada kogemusi erinevatest liikumisviisidest. Suusatamine on lapsele lõbus mäng nagu kelgutaminegi ning muidugi vajab ta seejuures täiskasvanu abi (näiteks püsti tõusmisel). Väikelapse suuskadeks ei sobi lühikesed plastmassist ülilibedad nn Salvokad. Suusk võiks olla lapse pikkune (või veidi pikem) ja tavalise saapa peale rihmade või trossidega korralikult kõvasti kinnitatav. 1-aastasele ei ole veel päris suusasaabast vaja, sest suusasõidukatsetused on alles algelised ja kestavad lühikest aega. Esimestel talvedel ei ole ka suusakeppe tarvis – tasakaalu on parem harjutada vaid suuskadega ning ka kukkumine on turvalisem ilma segavate keppideta.

MUUD ASJAD – aastasele lapsele sobivad veel näiteks pallid ja seebimullitajad, sest need innustavad last liikuma, head ja ilusad lasteraamatud (mis on hea – see on juba eraldi pikemat teemat väärt küsimus), vanni- või liivakastimänguasjad jne. Ka elamusi võib kinkida, näiteks loomaaia kinkekaart, fotosessioon fotostuudios vms.

 

Väike kokkuvõte lõpetuseks

-Hea mänguasi ei ole lõpuni valmis.

-Hea mänguasjaga saab mängida kaua ja leiutada sellele palju erinevaid funktsioone.

-Hea mänguasi on vastupidav ja ohutu, võimalusel võiks eelistada puitu plastmassile.

-Mänguasi võib olla kuitahes kallis, ilus ja „arendav“, kuid asi ise last eriti palju ei arenda. Mängu muudab arendavamaks lapsega koos olev täiskasvanu, kes lapse mängu täiendab, aitab, juhendab ja seletab-jutustab.

-Lapsega mängides (puslepilte kommenteerides, klotsidega mängides jne) kasutage rikast sõnavara, kasutades ka väljendeid all-üleval, ees-taga, kerge-raske, paremal-vasakul, suur-väike, kitsas-lai jms. Nimetage värve, loendage. Sõnad ja väljendid, mida kasutate, muutugu lapse kasvades ja arenedes üha keerukamateks -algul on näiteks pildil maja, varsti on samal pildil valge maja, siis juba punase katusega valge maja, siis kolme aknaga valge talumaja, millel on punane katus ja hall korsten.

-Hea mäng või mänguasi innustab last mõtlema (aju areng), liikuma (motoorne areng), rääkima (kõne areng), leiutama (fantaasia ja loovuse areng) – need kõik on 1-2-aastaste laste väga olulised arenguülesanded. Mänguasja ülesanne on lapse arengut toetada ja teda järgmiste oskusteni aidata.

Mängust ja lapsega koos mängimisest saad lisaks lugeda varasemast artiklist „Mäng – lapse arengu alus“.

 

Kairi Koolme

Ökobeebi võrgustiku liige, õpetaja

Mitmeid väikelapsele sobivaid  arendavaid mänguasju (nt pusled, lauamängud, Legod, kiikhobud) saab osta ka netipoest www.lusti.ee