Liikmeid
14

Mänguasjad

märts 16, 2012

Vastsündinud laps on väga uudishimulik ümbritseva maailma suhtes. Kõik, mida ta näeb või puudutab, on uus. Inimese areng jätkub peale sündi ning lapsevanem võiks kindlustada, et laps puutuks kohe kokku kvaliteetsete, huvitavate ja arendavate mänguasjadega. Need annavad beebile tõelist infot maailmast – kui ta katsub puitu, riiet, liiva, kivi, õpib ta tajuma nende suurust, kaalu ning vormi. Kunstlikud materjalid moodustavad enamasti ühesuguseid siledaid ja külmi pindu. Loodusmaterjalid pakuvad aga eristamise rõõmu ning nende hooldus ei nõua erilist vaeva.

Lapse maailma avastamine toimub läbi füüsilise taju. Seega, peavad beebi mänguasjad kindlasti olema mitte ainult tervislikud, vaid ka huvitavad ja arengut toetavad.

Mudilased vajavad kindlasti ka abivahendeid, mis stimuleeriks otseselt nende õppimis- ning arutlusvõimet. Kõne, arvutamine ning loogika – kõiki neid saab tõhusalt arendada läbi mängu, kasutades õigeid mänguasju.

Õiged mänguasjad on läbimõeldud ja valmistatud sellisel moel, et kasutada ära lapse loomulikke instinkte – näiteks seda, et beebi kipub iga vastavastatud eset maitsma. See tähendab, et mänguasi peab olema valmistatud ohututest, looduslikest materjalidest.

Esimese kuue kuu jooksul peale sündi on lapse põhioskuseks mänguasjade haaramine ning nende pikaajaline käsitlemine. Laps uurib kõiki mänguasja omadusi, esmajärjekorras siiski selle suurust, kaalu, häält, vormi ja maitset. Parimateks abilisteks selleks perioodiks on vankrilelud, karussellid ja kõristid.

Kuuest kuust kuni aastani on tähtsad liikuvad, vilkuvad ja aktiivselt häält tegevad lelud ja mängukeskused. Selleks ajaks hakkab beebi ka juba liikuma ning mänguasi peab seda soodustama: väga head on erinevad pallid, roomamisabid, samuti kokkupandavad komplektid ja vormi äratundmist nõudvad sorteerimismängud. Kindlasti tulevad kasuks ka mänguloomad ning nukud.

Teine kasulik viis mänguasju liigitada on nende poolt arendatava oskuse tüüp.

Püramiidid, ehituskuubikud ja sarnased kokkupanemismängud arendavad visuaalset ja motoorset tunnetust, võimaldades lapsele uurida värve, geomeetrilisi kujundeid ja suurusi. Lapsel areneb koordinatsioon, ta õpib ehitama ja lammutama. Siia kuuluvad ja loogikat arendavad sorteerimiskomplektid, millega saab beebile näidata, kuidas pallid mahuvad ümmargusse auku, ning kuubid kandilisse. Hiljem saab neid oskusi edasi arendada mosaiigi abil. Veereva palliga mängukeskused õpetavad beebile liikumise jälgimist. Vanemale lapsele saab pakkuda ka üleskeeratavat mehaanilist lelu.

Teiseks suureks mänguasjagrupiks on kehataju ja koordinatsiooni arendavad mänguasjad, mis on seotud väikelapse liikumisega. Alates roomamisest kuni käima õppimiseni tulevad kasuks pikka käepidemega veerevad mänguasjad, mida beebi peab edasi lükkama. Natuke vanem poiss ja ka tüdruk naudib kindlasti mänguautot, mida ta saab kasutada omamoodi toena, õppida objektide manipuleerimist ruumis, ning arendades oma liikumiskoordinatsiooni.

Ei tohiks unustada ka helitaju, mille arendamiseks võib väikelapsele pakkuda trummi või löökpilli.

Jätkuvalt väga tähtsad on igasugused nukud ja muud elusolendite ja inimeste kujud, alguses riidest valmistatud ja suurte näojoontega, hiljem detailsemad – ning miks mitte ka käpiknukud ja marionetid. Nad õpetavad lapsele kehaosasid ja nende nimesid, võimaldavad voltimist ja riidessepanemise õppimist.

Stanislav Ivanov