Liikmeid
14

Beebi ja väikelapse riietamine

oktoober 19, 2012

Kui perre on sündimas esimene laps, siis tundub kogu lapse riietamisega seonduv nagu raketiteadus. Eesti ilm on nii heitlik, et pooltel päevadel ei tea, mida iseendalegi selga panna, saati siis veel vastsündinule. Ja ega hiljem väikelapsega lihtsam ole, kord ta jookseb ja higistab, siis hakkab hanges mängima ning tagatipuks lund sööma.

Enamasti soovitatakse lapsele selga panna üks kiht rohkem, kui iseendale. See teadmine aitab juba sammukese edasi. Mina soovitaks siinkohal alati meeles pidada, et ema ja laps ei pruugi olla ühes temperatuuriväljas. Olen täheldanud, et tuule puhul olen hakanud lapsele vankrisse lisatekki panema ning alles siis taibanud, et tema on ju vankrikookonis tuule eest kaitstud. Aktiivselt vankriga jalutades hakkab endal palav ning tahaks kohe ka lapsel tekki lahti võtta, unustades, et tema ju magab, mitte ei kõnni.

Üheks peamiseks võtmesõnaks lapse tervisliku riietamise juures on rõivaste materjal. Kui õndsas teadmatuses poodi sisse jalutada ning osta lapsele lihtsalt silmailu pakkuvaid kehakatteid, siis võib väga lihtsalt ämbrisse astuda. Kuigi tahaks loota, et kõik tootjad, kes midagi lastele valmistavad, on lapsi kasvõi korraks vähemalt eemalt näinud, siis lähemalt asja uurides, see siiski nii ei ole. Lisaks riiete praktilisusele võiks silmas pidada kanga koostisaineid ning viise, kuidas kangaid eelnevalt töödeldud on.

Parim on lapsele naturaalne materjal, milleks on kangas siidi ja villasegust, orgaanilisest puuvillast, bambusest või täisvillast. Milline materjal neist valida ja mitu kihti lapsele selga panna, oleneb väga õues olevast ilmast või toas valitsevast temperatuurist. Ühte asja peab alati silmas pidama: lapse riided, eriti just beebide omad, ei tohi sisaldada sünteetilisi kiude. Ma ei räägi siinkohal väikelaste peoriietest või õuekombinesoonidest. On selge, et ühe väikese tüdruku peokleit võib sisaldada viskoosi või polüestrit, kuid ka sel juhul võiks jälgida, et vähemalt mingi osa materjalist koosneks mõnest naturaalsest kiust. Vastasel juhul võib juhtuda, et leiate sünnipäeval agaralt mängiva lapse märja kukla või seljaga ning teadagi on siis külmetus kerge tulema. Teiseks, on loomulik, et hi-tec õuekombinesoon on sünteetikast. Enamasti on need tehtud ka hingavaks, kuid nii naturaalset efekti kui looduslikest kiududest rõivad, ei saavuta need kunagi. Seega on väga oluline, et sellise õueriietuse all oleks hästi hingavad ja ihusõbralikest materjalidest riided. Siis on kindel, et pealmine kiht peab tuult ja vett ning alumine kiht ei lase lapsel külmetada, higiseks saada ning on ka ihusõbralik.

Olgu laps vankris magamas või õues mängimas, esimene kiht vastu ihu võiks sügis-talv-kevad hooajal olla siidi-villane aluspesu. Viimase näol on tegemist materjaliga, mis hingab, on soe, imab niiskust ning hoiab märjaks saanud koha soojana. Vill aitab ka lapse õiget kehatemperatuuri hoida, mis on oluline just vastsündinu puhul. Kui laps higistab, siis siidivilla riided imavad niiskuse endasse, seega ei jää see materjal vastu ihu olles märjaks. Kui näiteks väikelaps mänguväljakul end märjaks jookseb, aga hiljem rahulikumat mängu alustab, siis on oluline, et särk tema seljas kuiv oleks. Puuvillased pluusid saavad märjaks ning muutuvad vastu ihu külmaks, siidi-villa särgid seevastu imavad suure osa niiskuse endasse, kuid isegi märjaks saamise puhu püsib villane ikkagi ihu vastas soojana.

Kuna soojast pesust üksi ei piisa, siis peaks olenevalt aastaajast lapsele veel riideid õuekombinesooni alla panema. Kõik need kihid võiksid olla võimalikult hingavad: puuvillased dressipluusid ja polod, täisvillast vestid ja kampsunid. Kui te ostate kampsuni, siis on tark järele vaadata, millest see koosneb. Kõik mis paistab vill, ei ole seda mitte, ning kõik, mis paistab puuvill ei ole ka puuvill. Kohe, kui riietes on sünteetikat, nende hingavus väheneb. Hästi levinud riietusese fliis on enamasti suhteliselt umbne ning koosneb tavaliselt 100% polüestrist. Kui laps on fliisist kombes, sünteetilises turvahällis, siis on ta kehal väga keeruline õhku saada. Et aru saada, mida laps sellises olukorras tunneb, siis kujutelge, et olete ta mässinud mitmesse kilekotti, kust mitte üks terake õhku temani ei jõua. Siis ei tarvitse imestada, kui lapsel sellisest asjast ihu kiiresti märjaks läheb või ta õhupuudusest rahutuks muutub. Turvahälli sõitudeks peaks eriti hoolikalt mõtlema naturaalsete riiete peale, sest häll ise on sünteetiline ning suurema osa lapsi kipub seal sõites higistama. Seega on oluline, et kõik kihid, mis lapsel seljas, oleksid hingavad ning kui õuest läbi minna, siis võiks lapse katta tekiga, selle asemel, et talle selga panna paks kombinesoon. Teki saab autos või siseruumis edukalt ära võtta, kombinesooniga on juba keerulisem.

Paljud lapsevanemad muretsevad lapse üleriietamise pärast lasteaias või kardavad lapsele ise liiga vähe riideid selga panna. Kuid ka selle probleemi vastu aitab õigest materjalist riiete valimine. Näiteks siidi-villastes riietes ei hakka lapsel ka kuskil 20 kraadi juures pea üldse palav. Tegemist on niivõrd hästi hingava ja sooja juhtiva materjaliga, et temparatuuri kõikumisest hoolimata on lapsel selle sees nö paras olla. Samuti tasuks lasteaia lapsele selga vaadata mingi mõnus naturaalsest materjalist vest. Kui ei ole väga külm, siis annab see lapse käed mõnusalt liikuma, keha jääb  kõige selle juures soojaks. Polüestrist fliisjakke ma lasteaeda üldse kaasa ei paneks. Need on asjakohased jahedas toas või siis kui ema on kogu aeg kõrval jälgimaks, millal lapse selg märjaks läheb. Kuid lasteaias seda kindlasti ei tehta. Materjali omadused on sellised, et ta küll hoiab sooja, kuid kohe kui lapse natuke liigub, ei saa ta keha piisavalt õhku ja kergemini higistama hakkava lapse selg on kohe märg. Laste puhul on meil sageli hirm, et paneme nad liiga õhukeselt riidesse ja selle käigus riietatakse nad hoopis üle. Ka alariietamise vältimiseks võiks alati lastel vastu ihu olla siid/vill. Isegi, kui mingil põhjusel sai lapsele vähem riideid selga ja väljas on ootamatult jahe, siis villane vastu ihu aitab pikalt sooja kehas hoida ja teeb seda märgatavalt edukamalt, kui näiteks polüestrist magamiskott. Sageli arvatakse, et see, mis on näpuvahel paks peaks olema ka soe, kuid tegelikult see nii ei ole. Laps võib magada kohevas paksus sünteetilises magamiskotis, paksud kohevad  polüestrist beebipapud jalas. Võib tunduda, et nüüd on ta maailma kõige soojemates riietes, kuid tegelikult  võib juhtuda hoopis nii, et tema jalad higistavad, kattuvad külma higiga ja lõpuks on  need nagu jäätükid. Samas, näiteks siidi/villa riided, villased sokid ja jakid ei ole suured ning kohevad, kuid hoiavad märgatavalt paremini sooja, juhivad õhku ning boonusena lasevad lapsel end ka paremini liigutada.

Suvisel ajal, kui temperatuur küünib üle 20 pügala, võiks vastu lapse ihu panna bambuskangast  või  orgaanilisest puuvillast riideid. Mida soojem ilm, seda olulisem, et tegemist oleks hingava naturaalse materjaliga, et lapsel ei hakkaks riietes umbne. Kui beebide riided võiksid ka suvisel ajal olla 100% naturaalsed, siis juba väikelaste riiete puhul ei ole katastroof, kui need natuke ka elastaani sisaldavad. See teeb riided paremini hoidvaks ning 5-10%-line elastaani sisaldus ei tee veel ühtegi kleiti ega särki umbseks. Suvisel ajal peab arvestama, et väikelaste nahk on õrn ning isegi varjus saavad nad päikest. Hea oleks ka suvel katta laps pikkade varrukate ja pükstega ning kui ilm juba nii kuum, et lapsele üldse riideid selga ei paneks, siis päikesekreemi kiht peaks küll peal olema.

Lapse riietamisel on oluline meeles pidada, et väga tundliku nahaga lastel võib tekkida ka riietest allergia. Näiteks tugevate kemikaalidega töödeldud ning tööstuslikust tootmisest pärinev pestitsiidide abil kasvatud puuvill (enamus tavapoodides müüdavatest rõivastest) võib lapsel tekitada allergiat. Seega oleks soovitav beebidel kasutada ökoloogilisest materjalidest riided: orgaanilisest puuvillast, bambusest, siidi-villast, siidi ja puuvillast.

Mõnel lapsel on ka villaallergia, sellisel juhul peaks siidivilla riided asendama rõivastega puuvillast, bambuskangast või siidi-puuvillasegust. Lapsel võivad allergiat tekitada ka pesuvahendid, mida te kasutate. Seega peaks üle vaatama, millega oma lapse rõivaid pesta.

Lõpetuseks soovitan osta ka iseendale siidi/villane aluspesu, villased sokid, kindad ja jakid. Esiteks, saab nii omal nahal kõik ära katsetada nin teiseks, on ka imetaval emal oluline, et ta vankriga jalutades oma selga märjaks ei kõnni. Samuti tuleb meie kõigi elus ka mänguväljakute aeg ja liigagi tihti tuleb sealt lahkuda, sest ema ei ise ei ole piisavalt soojalt riides, laps lumes veel möllaks küll. Õnneks ei pea emad endale iga kolme kuu tagant uut suurust ostma.

Eelnev loetelu beebide ja väikelaste riietamisest annab kätte üldise suuna, mida silmas pidada, kui last riietama hakata, et tal oleks tema vanemate tehtud valiku põhjal hea, mugav ning mõnus olla. Täpsemaid juhiseid leiate juba eraldi artiklite alt.

 

Iti Pällin, 3 lapse ema

Villapai OÜ