Liikmeid
14

Mäng – lapse arengu alus

detsember 2, 2012

Mängu kohta on sõnastatud väga mitmeid definitsioone.  Tuntud vene psühholoog Lev Võgotski on öelnud, et mäng on lapse arengu alus. Mängimine on laste igapäeva loomulik osa. Kuid mäng ei ole niisama ajaviitmise moodus, see on laste emotsionaalses ja füüsilises arengus ääretult vajalik tegevus. Laulusõnad ei valeta – „mäng on väikese inimese töö, on väga-väga-väga tõsine töö“.  Mängu kaudu laps õpib ja teeb seda enesele märkamatult ning rõõmuga. Mängides elab laps läbi erinevaid situatsioone ja tundeid. Ehkki mäng ei ole „päris“, siis emotsioonid, mida ta mängu kaudu läbi elab, on täiesti reaalsed ja õpetlikud. 

Ometi leidub palju koolilapsi (aga ka nooremaid lapsi), kes arvuti, teleri või mõne muu moodsa elektroonilise seadme puudumisel virisevad: „Mul on igav! Mida ma teen?“ Nad ei oska mängu algatada, ei oska mängida ega oma selleks piisavalt loovust. Mida saab lapsevanem teha, et laps õpiks juba päris pisikesena mängima, et areneks tema fantaasia ja ta omandaks mängides võimalikult palju edaspidiseks eluks vajalikku?

Mängi koos lapsega

Lapsi tuleb õpetada mängima ja aidata mängides uusi ideid leida. Koos vanemaga mängides muutub lapse mänguoskus palju rikkamaks. Täiskasvanu ülesanne on võtta mängust osa, kasutades seejuures rohkesti fantaasiat. Nii õpib ka laps loovat lähenemist ja mida suuremaks saab, seda iseseisvamalt mängida oskab ega tunne igavust ka ilma arvuti või telerita. Loomulikult ei pea lapsevanem kogu aeg koos lapsega mängima. Ometi võiks igas päevas leida vähemalt 20-30 minutit lapsega koos tegutsemiseks. See tähendab, et sel ajal on ema või isa 100% kohal, mitte ei loe samal ajal ajalehte, ei piilu ühe silmaga televiisorit või ei räägi telefoniga. Selliseks arendavaks koostegutsemiseks (mänguks) võib olla ka voolimine, maalimine, musitseerimine või ühine kokkamine köögis.

Lapsega koos mängides ei tohi last segama hakata. See tähendab, et kui laps võtab pusle ja hakkab seda kokku panema, võid sina sealjuures teha pusletükil olevate loomade hääli vms (ehk osaled lapse algatatud mängus), mitte ei võta samal ajal muud mänguasja ja ei hakka sellega tegutsema. Jah, endal võib lapse mängu juures igav hakata ja väga tahaks samal ajal torni laduda, kuid see viib lapse tähelepanu pusle juurest ka kohe sinu torni juurde ja suure tõenäosusega jätab ta pusle pooleli, et ühineda torni ladumisega. Kui sellist tähelepanu hajutamist juhtub sageli, siis on tulemus järgmine:  enne kooli on lapsevanem mures – laps on püsimatu, kuidas ta küll koolis paigal suudab olla, kuidas tema tähelepanu ja püsivust saaks arendada? Tegelikult tasub sellele mõelda juba beebiga mängides. Soodusta tähelepanu püsimist, mitte ära hajuta seda! Kuid ära püüa vägisi beebi tähelepanu hoida ühel asjal. Kui ta valib uue mängu, siis mine sellega kaasa. Vaata kindlasti, et vähemalt osa päevast saaks laps kodus mängida ilma taustamürata (teleka- ja raadiotaustata) – see soodustab püsivust, mõtlemist ja on eriti kasulik kõnearengu seisukohalt. Ka see, kui kogu tuba on mänguasjadega kaetud, hajutab tähelepanu. Osad mänguasjad tasub vahepeal üldse ära panna, et need siis mõne aja pärast nagu uued ja põnevad taas lapsele anda. 

Mängu juhib laps, sina oled lihtsalt juures, kirjeldad lapse tegevust (sõnavara arendamine), võtad mängust lapse juhtimisel osa (aitad näiteks nukku riietada) ja annad vajadusel uusi ideid, kasutades selleks fantaasiat (näiteks näitad, et rõngast, mida muidu pulga otsa pannakse, saab ka maas vurrina pöörlema panna, saab autokastis koormana vedada või väiksemaid asju rõngast läbi toppida). Kiida last, kui ta mängus fantaasiat kasutab ja vanadele asjadele täiesti uudseid kasutusvõimalusi leiab. Näiteks kasutab ämbrit trummina. Ei maksa öelda, et oi, see on ju ämber, sinna pannakse asju sisse, see ei ole trumm. Miks ta ei või hetkeks trumm olla – mängus on ju kõik mängult! 

Mängul on palju liike

Mäng on ääretult lai mõiste. Laps on vaja õpetada mängima kõikvõimalikke erinevaid mänge:

  • jooksu- ja liikumismänge (näiteks „Haned-luiged“, „Kull“ ja selle lõputud variatsioonid),
  • tähelepanumänge (nt „Meri ja maa“),
  • pallimänge (nt „Mädamuna“, „Pallikool“),
  • laulu- ja tantsumänge (nt „Lapaduu“),
  • sõrmemänge (nt „Kus on Pöidla-Mann?“),  
  • sülemänge (nt „Libe tee“),
  • paberimänge (nt „Laevade pommitamine“),
  • lauamänge,
  • pimesikumänge (nt „Eeslile saba panek“, „Pime kunstnik“),
  • rollimänge jne.

Muidugi tuleb mänge valides arvestada lapse vanust ja oskusi, mängukohta, aega jms.  Kasulik on pakkuda peenmotoorikat arendavaid tegevusi (pärlite lükkimine nöörile, herneste toppimine pudelisse, paberi rebimine jne), sest seeläbi areneb lapse aju ning käe ja silma koostöö. Jälgi, et laps kasutaks selliste tegevuste juures mõlemat kätt (et paremakäeline teeks asju ka vasaku käega ning mõlema käega korraga).  

Millised on head mänguasjad?

Mänguasju ei pea olema kodus palju ja paljusid mänguvahendeid saab koduste vahenditega ise meisterdada. Ka looduslikud vahendid on head  – käbid, kastanid, puupulgad jne. Kuid poeletid on mänguasjade all lookas ja on selge, et aeg-ajalt sealt ikka üht-teist koju satub. Eriti sünnipäeval või jõuluajal. Siinkohal mõned nõuanded, kuidas poest mänguasju valida.

–         Mänguasi ei tohiks olla „liiga valmis“ ehk seda peaks saama kasutada erinevates mängudes ja erineval otstarbel, laps peaks saama rakendada ka oma loovust. Sageli on paljud multifilmidest tuntud tegelaste kujud sellised, millega mängitaksegi vaid ühte mängu, näiteks multikast nähtud võitlust.  

–         Mänguasi peab olema kvaliteetne. Tundmatute firmade asjad võivad väga kergelt puruneda või ei pruugi korralikult töötada (näiteks uks, mis peaks avanema, ei avane või ei sulgu pärast paari mängukorda). Enamasti tasub eelistada tuntud kaubamärke, kuid alati on erandeid.

–         Mänguasjade valikul ei tohiks tõmmata väga rangeid lapse soost tulenevaid piire. On hea, kui tüdrukul on mõni auto ja mängutööriistad ning poisil on nukk, nukunõud, -käru jms. Muidugi on poistel enamasti autosid palju ja tüdrukul nukuasju rohkem ja see ongi normaalne. Poisid mängivad nukuga sageli teistmoodi kui tüdrukud – poisile on nukk sõbra ees, keda vahel  mängudes oma kaaslaseks võetakse (näiteks pannakse autoga sõitma), tüdruk tahab aga nukule emaks, mitte sõbraks olla. Ka külas või mängutubades ärge suunake last mängima  n-ö oma soole vastavate asjadega, kui laps ise valib teise asja.   

Väikelapse mänguasjad

Beebi esimesed mänguasjad võiksid olla erksavärvilised, kontrastsed (nt must-valged geomeetrilised kujundid) ja erinevate tekstuuridega, mida on mõnus katsuda nii suu kui kätega. Iga asja puhul vaata, et sellega saaks võimalikult erinevaid oskusi või sõnu õppida (värvid, kujundid, suur-väike, üks-mitu jne).  

Alljärgnevalt lehelt leiate välja printimiseks must-valged pildid, mis on spetsiaalselt beebidele (alates 1.elukuust)  mõeldud ja mille vaatamine köidab beebi tähelepanu ning soodustab aju arengut: http://www.oh-baby1.com/infstim/graphics.html

Lisaks sellele, et beebi ja ka veidi suurem laps mängib rõõmuga majapidamises leiduvate pärisasjadega (vispel, kulp, pott, pann, pudelikorgid jne), ostetakse lapsele nagunii ka poest mänguasju. Mida eelistada? Väikelapsel võiks olla üks järelveetav ja ees lükatav lelu, rõngatorn, topsikutest torn, klotsisorter (õige kujuga klots õigesse auku), puidust klotsid, plastklotsid (Lego-tüüpi), loogikat arendavad mänguasjad (kus erinevaid nuppe keerates-vajutades midagi liigub, mõni luuk hüppab lahti vms), rollimänguvahendid (mängunõud, mängu-põrandahari, tööriistad jms), puidust pusled, erineva suuruse ja tekstuuriga pallid.

Vältida tasuks paljusid laulvaid lelusid, eriti selliseid, mille helitugevust ei saa reguleerida ja mis väga pikalt ja valjult häält teevad. Mõni häält tegev asi võib olla – kuula ise, kas ese tekitab normaalset mahedat heli. Kohutavalt pinisevad asjad taskuks patareidest vabastada või neid üldse mitte koju tuua. Kui „karjuvaid“ asju on palju ja need kodus lõputult häälitsevad, kahjustub seeläbi vaid lapse kuulmismeel, mis väiksel beebil on õrn ja tundlik. Küll aga sobivad väga hästi asjad, millega laps ise mehaaniliselt heli saab tekitada (hernestega täidetud pudelid  jms).

Lutipudelita nukk

Rollimängus (ka nukuga mängides) õpivad ja jäljendavad lapsed päris-elu. Poest beebinukku valides tasub mõelda, mis on teie maailmavaate ja tõekspidamiste järgi normaalne ja mis mitte. Kui olete ökomeelne ja loomulikkuse pooldaja, siis ilmselgelt te koju lutipudeli ja lutiga beebinukku ei vii. Poes nukke vaadates kuulub pea iga nuku juurde lutt ja lutipudel, justkui see oleks kõige vajalikum ja normaalsem asi beebi eest hoolitsemisel. Kuid ei ole ju… Ei ole midagi imelikku, kui väike nukuemme matkib nukule rinna andmist ja  ta teab, et nuttev nukubeebi rahustatakse maha süles kiigutades või viiakse vankriga (kandelinaga) jalutama, ta ei vaja rahustamiseks lutti. Beebinukku võib sööta ka mängulusikat, –taldrikut ja -tassi kasutades, mitte lutipudelist.   

Kunst ja muusika

Arendavate mänguasjade hulka käivad kindlasti ka voolimisvahendid, kunstitarbed (näpuvärvid, värvipliiatsid, templid jms) ja muusikariistad (tamburiin, ksülofon jne). Voolima-värvima võiks hakata juba 1-aastased või nooremadki lapsed. Alati ei pea kõike mänguasjapoest suure raha eest soetama. Värvimiseks võib lapsele keeta jahust-veest ja näiteks peedimahlast kliistrivärvi, mida on hea kätega laiali ajada ja mis suhu sattudes mürgine ei ole. Pildile võib lisada kaerahelbeid, rohukõrsi, puulehti, salvrätitükke, sulgi jms. Voolimiseks saab kokku segada soolataigna (jahu+sool+vesi) või pabermassi (tapeediliim+paberitükid).   Tähtis on protsess, mitte ilus-puhas lõpptulemus.

Lõpetuseks

Kui laps suunata põnevate ja arendavate mänguasjade ja tegevuste juurde ning temaga sageli ka ise koos mängida, ei jää teleri või arvuti jaoks aegagi (ei lapsel ega lapsevanemal). Usun, et ei ole palju lapsi, kes valiksid teleka vaatamise, kui alternatiiv oleks koos isaga onni ehitamine (näiteks tuppa, laua alla, kasutades tekke-patju) või emaga lauamängu mängimine.

Lõpetuseks veel üks lihtne ja lõbus idee – mängige sulgedega! Sulgi saab puhuda (kopsumaht, füüsikaseaduste tundmaõppimine), neid saab õhust topsi püüda (reaktsioon, koordinatsioon), neid saab kunstitööde juures kasutada (loovus) jne.

Kasutage uusi mänge ja mänguasju välja mõeldes fantaasiat, innustage selleks ka lapsi ja mängige koos lastega, mängige lustiga!

Kui ideedest puudu tuleb, siis rohkelt mänguõpetusi ja kunstiideid saab näiteks järgmistest raamatutest:

 „100 mängu lapsega“ K. Kivisalu, 2003 (mänge beebidest koolilasteni)

„Mängime! Lahedaid lastemänge.“ K. Kivisalu (palju mänge väikelastest koolilasteni)

 „Teeme koos lapsega. 50 ideed lapse arendamiseks“ E. Vahter, 2005 (vahvad ja lihtsad kunstiideed)

„Terane laps“ S. Ward, 2009 (ideid alates vastsündinust – missuguseid mänguasju beebi parajasti vajab ja kuidas temaga mängida, et see teda kõige rohkem arendaks)

„Õppemänge“ S. Piht, E. Mätlik, 2007 (palju arendavaid õppemängude ideid õpetajatele, kuid enamik mänge on kohandatavad ka kodus ühe või mitme lapsega mängimiseks)

 

Kairi Koolme

õpetaja

www.lusti.ee    titatunnid.lusti.ee