Liikmeid
14

Sünnitusvalu leevendamine

veebruar 1, 2013

Imeline rasedus

„Miks sünnitus on valus?”, „Kuidas minu sünnitus läheb?”, „Kas ma saan hakkama?”

Need ja paljud teised küsimused tungivad naise mõtetesse aina rohkem ja rohkem, mida lähemale sünnitus jõuab ja mida rohkem rasedust ja sünnitust käsitlevaid raamatuid loetakse. Enamasti rahuldavaid vastuseid ei leita. Mõni lihtsalt ei karda, teine surub oma hirmud maha ning sünnitus möödub kuidagiviisi – mõnel paremini, mõnel halvemini. Aga enamasti ei tulda selle pealegi, et küsida, kas sünnitus üldse peabki valus olema!?

Aktiivsünnituse ema Ülle Liivamäe kirjutab sünnitusvalust aga hoopis teise nurga alt, kutsudes naist avastama endas ürgset naiselikkust ja loobuma arusaamast, et sünnitus on valus! Tema artikkel Delfi Naistelehel on heaks alustuseks valu teemale vastukaaluks enamikele eesti keeles ilmunud rasedust ja sünnitust käsitlevatele raamatutele!

http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=10247450&categoryID=9871738&ndate=1114549200

Ja nüüd „sünnitusvalust“ lähemalt!

 

Mis põhjustab sünnitusel valu?

Valu aisting sünnituse ajal on tingitud lapse pea survest kaarjatele sünnituskanali seintele, sealjuures ka emakakaelale (emakakaela venimisest), ristluule ja sabaluule, mis lükatakse eemale, ja emaka lihaste kokkutõmbumisest.

NB! Põhivalu tuleb emakakaela venimisest! Emakakael ja tupp on väga veresoonterikkad, samas kui vaagen ja lapse pea on luised. Seega – kui emakakael jääb kahe luu vahele, siis on valus (nagu keel hammaste vahel)!

Tavaliselt on erinevates sünnitusfaasides valu erinev – erinevas kohas, erineva iseloomuga, erineva tugevusega:

  1. avanemise passiivses ehk latentsifaasis tuntakse valu tavaliselt seljas ja kubemes, pigem rõhumisena kui valuna – tingitud lapse rõhumisest ristluule ja häbemeluule;
  2. avanemise aktiivses faasis on valu tingitud peamiselt emaka kokkutõmmetest (valu ajal tabab emakalihaseid hapniku puudus ja see põhjustab valu) ning lapse pea survest emakakaelale, emakakaela venimisest;
  3. väljutusperioodis tunneb naine tugevat survet ja valu kliitoris, kusitis, lahklihas, pärasooles, mis peavad lapse pea väljudes venima.

Valu on väga individuaalne!

Tavalises olukorras on valu ohu märk, kuid sünnitusvalu ei ole ohu märk! Loomulik avanemisele suunav sünnitusvalu on alati oma loomult positiivne ning pehme, voogav kui merelaine. Sünnitusvalul on piirid. Ta on rütmiline. Ta viib millenigi. Keha leevendab sünnitusvalu ise tootes endorfiine! Kuid seda ainult siis, kui naine laseb ennast lõdvaks ja läheb valuga kaasa!

Kas ja kui palju kasutatakse sünnituse ajal valutustamist (akadeemilise meditsiini valu vaigistamise meetodid sünnituse ajal)sõltub väga palju sellest:

  • kuidas naine ise suhtub valutustamisse. Seega uuri enne sünnitust järgi valuvaigistite eripärad (millal tehakse – kas sünnituse alguses või lõpus, millal mõjub) ja tagajärjed (kas mõjub lapsele, kas emale, kas kohe või mõne aja pärast jne). Ette rutates võib öelda, et kõik meditsiinilised valutustamised mõjuvad ka lapsele mingitmoodi negatiivselt.
  • millised on ämmaka harjumused. Tõenäoliselt käitub ta ka sinu sünnitusel samamoodi. Seega räägi valutustamise teema enne sünnitust oma ämmakaga ja/või arstiga põhjalikult läbi ja uuri kas ning mida nad tavaliselt sünnitustel kasutavad.
  • millised on haigla kombed ehk kui sageli ja milliseid valutustamise võtteid seal tavaliselt kasutatakse, palju on keisreid jne.
  • tugiisiku toetusest ja suhtumisest valusse ning valutustamisesse ehk tugiisiku teadmistest. Kui tugiisik kardab, et naine ei suuda valu taluda või et ta ise ei suuda seda pealt vaadata, siis tema hirm kandub üle ka sünnitavale naisele ning ebakindlus hävitav vaikselt ka sünnitaja enesekindluse.

Kui valid meditsiini poolt pakutava valutustamise sünnitusel, pead teadma, et pole kunagi 100% kindel, et valutustamine toimib nii nagu tahetakse või eeldatakse!

NB! Väga paljud naised, kes kasutasid sünnituse ajal ravimeid, räägivad pärast, et tegelikult need meditsiinilised protseduurid valu ei leevendanud. AGA alati on erandeid, kus on vaja sünnituse edendamiseks meditsiinilise valuvaigistavaid protseduure nt epiduraali. On kangeid loomulikku sünnitust ihkavaid naisi, kes kannatavad tunde tohutudi valusid ning siis leppides lõpuks epiduraaliga, sünnitavad paari tunniga. Kui ei suudeta oma sünnitusvalude tugevusega lõdvestuda, tuleb abi vastu võtta!

Naised kes sünnitavad narkoosita, kannatavad küll vahel tugevaid sünnitusvaevuseid, aga nad tunnevad ka suurt rahulolu. See on nagu maratonijooksja, kes tunneb küll valu ja väsimust, aga samas ka rahulolu ületades finišijoone. See on põhjustatud organismi enda poolt toodetud morfiinisarnasest ainest endorfiinist, mis tuntud ka kui “jooksjate rõõm”. Sünnitusel tuntakse siis lapse üsast väljumise ajal eufooriat, mida kutsutakse ka sünnitusorgasmiks, kui naine pole saanud medikamente või pole kasutatud muid meditsiinilisi protseduure (tangid, epiduraal, naerugaas jne).

Mõningaid fakte medikamentide mõjust sünnitajale.

  • Prostaglandiinide kasutamine sünnituse käivitamiseks, mis pehmendavad emakakaela, tõstavad ka valuretseptorite tundlikkust.
  • Kõik sünnitust stimuleerivad-kiirendavad vahendid, tõstavad tuhude tugevust ning suurendavad ka valu tugevust, tekitades sellega sageli vajaduse valuvaigistite järele. Valuvaigistid aga võtavad peaaegu alati sünnitegevust maha ning tekib vajadus sünnitust stimuleerivate vahendite järele. Tekib „nõiaring”!
  • Ravimid ja erinevad valutustamise meetodid ei likvideeri kunagi kogu valu ja kõik medikamentoossed valuvaigistid mõjutavad ka last! Pärast valutustamise mõju lakkamist valutunne kasvab järsult ning suureneb risk, et vaja meditsiiniliselt vahele segada!
  • Keha enda valutustajateks on endorfiinid – n.o. keha enda poolt toodetavad morfiinitaolised valuvaigistid. Endorfiinid tekivad ainult siis, kui keha saab sünnitada omas rütmis ilma vahelesegamisteta. Nende sisaldus ema veres on suurim lapse sünnihetkel. Endorfiinide vabanemist suurendab liikumine, hea füüsiline ja psüühiline seisund.
  • Esilekutsutud / stimuleeritud jne ehk meditsiiniliselt vahelesegatud sünnituse puhul alternatiivravi võtted sageli ei aita enam valu leevendada!!!

 

VALU TUNDMIST PÕHJUSTAVAD TEGURID

Allpool toodud valu tundmist mõjutavad tegurid korduvad tihtipeale mitmes kohas, näidates kuidas paljud tegurid on omavahel tegelikult läbi põimunud ja moodustavad koos keeruka mustri – nagu inimene ise. Kuid kokkuvõttes koonduvad kõik tegurid ja nendest loogiliselt tulenevad alternatiivsed valutustamise võtted ühe märksõna alla – LÕDVESTUMINE!

Lõdvestumine vähendab valu ja pinges olek suurendab valu. Seda võib ka teisiti nimetada! Minnalaskmine, elu usaldamine, oma keha usaldamine, looduse usaldamine, usk jne.

Lõdvestumist soodustab (lühikokkuvõte kõige olulisemast allpool toodud pikast jutust):

  • Kui naine tunneb ennast sünnituse ajal turvaliselt, mugavalt ja lõõgastunult. Selleks on oluline ka, et naine teab mida tahab, valib ise sünnituskoha ja usaldab oma abistajaid.
  • Kui naine tunneb oma keha ja iseennast ning oskab ise ennast lõdvestada (lõdvestusoskus).
  • Kui naisel on olema soovikohane liikumisvabadus ja et sünnitaja usaldades oma keha oskaks alati võtta antud hetkel kõige mugavama asendi. Kui naine „unustab ennast tuhudesse”, siis on abistaja selleks, et  aidata naisel asendit leida, hingata, häälitseda.
  • Vesi ­­– lõõgastab ja läbi lõõgastuse ka vähendab valu. Kuna lõõgastab, siis ka kergem liikuda ja asendit leida ning ema liikumine avardab sünnitusteid, mis aitab lapsel mööda sünnitusteid parima tee leida.
  • Silitamine-massaaž – puudutus ja nahk-naha kontakt lõdvestab, rahustab.

 

PSÜHHOLOOGILINE POOL LÕDVESTUMISES

Sünnitaja: „Tahaksin julgustada teisi, kel ehk hirm sünnituse ees – kui oled vaimselt valmistunud, siis on tegevus arusaadav, eesmärgipärane ja sinu kehaga toimuv ei tekita hirmu. Oluline on oskus end vahepeal lõdvestada ja puhata, et koguda jõudu nagu Te tundides rääkisite. Ja müstiline, milline ürgne jõud meis peidus on! Tugiisiku massaaž leevendas oluliselt valusid ja aitas järgmiseks sessiooniks jõudu koguda. Sünnitasin Pelgulinnas ja ämmaemand oli tasemel, lastes mul olla ja sünnitada täpselt sellises asendis nagu soovisin. Seega kõik läks kenasti ja loomulikult.“

 

1. Hirm

ja ka kõik tema väiksemad vennad – rahutus, ärevus, ängistus – tõstavad tundlikkust valu suhtes! Kui olla väga radikaalne, siis võiks lausa öelda, et valu peamiseks põhjuseks ongi hirm! Teisisõnu – suudetakse välja kannatada väga suurt valu, kui ei kardeta! Hea näide on siis hambaarsti juurde minek, kui kardetakse puurimise vm valu.

Hirmu allikad

Naine ei peaks sünnituse ees hirmu tundma, kuna see on üks osa naise loomulikust elust ja naine ei peaks sünnitust ootama kui kohutavat või valusat sündmust. Isegi kui naisel endal puuduvad teadlikud hirmud ja eelarvamused sünnituse suhtes, siis teda ikkagi mõjutavad hirmu tundma:

  • Tema enda alateadvus, kuhu on salvestunud tema oma ema sünnitamise ehk enda sündimise kogemus,
  • Ta ühiskonna eelarvamused, suhtumised, hirmud sünnituse suhtes. Hirm sünnituse ja valu ees pärandub põlvkonnalt põlvkonnale, seda süvendavad raamatud ja massimeedia!
  • Hirmu võimendab ka meditsiinilise personali poolt raseduse ajal tehtavatest pidevatest kontrollidest. See on pidev naise keha ja lapse testimine ehk pidev tähelepanu keskmesse asetamine mõttega, et midagi võib valesti olla, et olukord on ohtlik. Mõned mõtted liigsest kontrollist:
    • Näiteks läbivaatust sünnituse ajal saab teha ka püstiasendis ja valude vaheajal sulle sobival hetkel (mitte kohe peale haiglasse saabumist, kui sa ei soovi). Läbivaatusi ei pea tegema kui sünnitus kulgeb normaalselt – ämmaemand peaks põhjendama selle vajalikkusest sulle! Sul on õigus keelduda mitme erineva inimese poolt tehtavatest läbivaatustest nt õpilased, erinevad arstid jne. Sul on õigus keelduda KTG uuringust, mis piirab sinu liikumisvabadust sünnituse ajal ja mõjub ebameeldivalt nii sünnitajale kui lapsele, kes hakkab tavaliselt selle peale põtkima või eemale nihkuma.
    • Rutiinsete analüüsidega kaasneb “rutiinne” risk – 100-st arstide ja ämmaemandate poolt kasutatud rutiinsest protseduurist raseduse ja sünnituse ajal on ainult 20 emale ja/või lapsele täiesti kahjutud (dr Marc Kierse hinnang, kes on professionaalse rasedushoolduse käsiraamatu “Tõhus rasedus ja sünnitushoole” – “Effective Care in Pregnancy and Childbirth” üks autoritest)
  • Hirmu suurendab ka naise “haigena” kohtlemine meditsiinilise personali, lähedaste jt poolt, mis viib probleemide ülehindamiseni nii naise kui ka meditsiinilise personali poolt.

Hirmu variante. Lugege ja ehk avastate endas mõne hirmu, millest ise veel teadlikki pole olnud!

  • Hirm sünnitusvalu ja/või sünnituse ees ehk hirm, et ei tulda toime – s.o. eneseusalduse puudumine.
  • Mida vanem sünnitaja, seda rohkem kardab sünnitust oma vanuse pärast.
  • Hirm, et ei suuda sünnitusvalu taluda ja/või hakkab karjuma ehk et kaotab enesevalitsuse.
  • Hirm, et roojab sünnituse ajal.
  • Hirm elumuutuse ees (sünnitus, laps jne), keeldumine seda läbi mõelda ja omaks võtta, keeldumine naiseks saada. Näiteks naisel olnud raseduse ajal vastakad tunded raseduse suhtes (nt soovimatu rasestumine, isast lahkuminek jne) – vähendab naise enesekindlust, kindlustunnet, usaldust elu vastu ja tekitab hirmu.
  • Hirm kaalu pärast. Näiteks et jääbki paksuks, et kaal ei taastu, et mees ei taha teda enam sellisena jne.
  • Hirm lahkliha lõikuse, keisrilõikuse, surnult sünni jne ehk meditsiini ees.
  • On ka naisi, kes lihtsalt kardavad haiglat ja arste. Põhjuseks võib olla mõni eelnev ebameeldiv kogemus peres või endal!
  • Muretseb koju jäänud laste (koera) pärast.
  • Mure, kuidas mees sünnitusel hakkama saab, ega ta kokku ei kuku.

Hirmust ülesaamiseks:

  • Tuleb vastutus endale võtta – raseduse kulu, tulevase sünnituse, oma tervise, lapse tervise jne eest. Ja seda juba raseduse ajal. Kui raseduse ajal on õnnestunud oma probleemidega ise hakkama saada ehk oma hirmudega/iseendaga on tegeletud, on õpitud oma sisehäält kuulama ning nähes, et see toimib, siis suureneb eneseusaldus ja hirm sünnitusvalu/sünnituse ees kaob. Naine pole siis enam passiivne arstilt ja ämmaemandalt abiootaja, kes klammerdub hirmus meditsiinipersonali külge nagu öeldes: “Päästke mind!”, vaid kuulab oma keha ja usaldab enda võimet hästi sünnitada!
  • Suurenda enesekindlust. Enesekindlus aitab paremini taluda valu. See tähendab, et naine usaldab oma keha ja tunneb oma keha. Keha tunnetus tuleb nt joogaga tegelemisest, lõdvestustehnikate õppimisest jne. Naisel julgeb siis kuulata oma keha ja on võimeline sinna “sisenema”; võimeline iseendale ja oma impulssidele järele andma; võimeline valu taluma ja sellega koostööd tegema.

NB! Võimalus valutustada vähendab naise enesekindlust! (Ja tihti valutustamine ka ei õnnestu selliselt nagu naine seda lootis!) – Ehk valu on kergem välja kannatada kui valikut ei ole!

  • Tee endale kõik selgeks, hangi nii palju infot kui vaja, et hirm kaoks! Teadmised annavad eneseusalduse ja turvalisuse, siis ka väiksem hirm ja väiksem valu.
  • Mõtle, räägi, analüüsi oma hirmud läbi, – ka kõige negatiivsem mõte on seda väärt, et ta lõpuni mõelda! Ära suru hirme maha, ära keeldu neist!

Palu, et ümbritsevad sind rahustaksid – konkreetne tegevus (nt silitus, käesurumine jne) ja/või sõnadega (“Kohe on läbi!”, “Sul läheb hästi!” jne). NB! Vale julgustamine “Oh sa vaeseke!” – paneb naise tundma end ebatäieliku ja ebaküpsena nagu laps, kutsub esile enesehaletsuse, võttes sellega ära tema jõu ning võib sünnitust hoopiski pidurdada.

“Keha teab kuidas last sünnitada, nii nagu ta teab kuidas hingata, seedida jne!”

“Kui sinu keha suutis rasedaks jääda ja lapse suureks kasvatada, suudab ta selle lapse ka sünnitada!”.

 “Keha ei kasvata suuremat last kui ta suudab sünnitada!” (kui naine on terve)

Vt „Mõtteviis“ alt lisaks.

NB! Valu tajumine sõltub väga palju sellest kuidas naine on ette valmistatud!!!

Uuring: Hollandis, kus paljud naised sünnitavad kodus ja mitmetel põhjustel pole negatiivseid eelarvamusi, oli sünnitus vähem valulik ja naised tundsid end rohkem sünnituses osalisena. USA-s kus sünnitatakse peamiselt haiglas ja enamik naisi eeldas, et valu on tõenäoliselt väljakannatamatu, siis väga suur osa naisi seda hiljem ka selliselt koges, hoolimata valutustamisest. (5: lk 73)

 

2. Turvalisus

Kui naine ei tunne ennast turvaliselt, on valu suurem. Turvalisuse puudumine tekitab hirmu.

Turvalisust vähendavad:

  • Psüühiline väsimus (nt kui naine peab pidevalt enda õiguste eest võitlema).
  • Üksindus (tuntakse ennast üksi, kuna nt personal, tugiisik ei paku oodatavat tuge).
  • Teadmatus.
  • Ämmaemanda ja arsti ebasobiv käitumine võivad valuaistingut tugevdada!
  • Ootused sünnituse suhtes, mis ei osutu tõeks.

Et tunda ennast turvaliselt!

  • Vali hoolega, kes tulevad sinuga sünnitusele kaasa (mees, sõbranna, ema jne). On oluline, et usaldaksid neid täielikult ja mida tugevam hingeline side sul nendega on, seda suurem on nende abi. NB! Ämmaemanda, tugiisiku jne kohalviibimine ja osavõtt olenevalt sünnitaja isikust ja tema oskustest, vähendab või suurendab valu. Kui naisel pole tugiisikuga väga head suhet, võib see sünnitust hoopis raskendada, mitte kergendada. AGA on tehtud uuring, kus selgus, et isegi siis, kui täiesti suvaline inimene viibis sünnitajaga samas ruumis ja isegi kui ta ei teinud midagi (istus nt nurgas ja kudus), vähenes keisrite ja vaakumsünnituste arv tuntavalt!
  • Vali ämmaemand, keda usaldad.
  • Vali koht kus tunned ennast turvaliselt (haigla/ kodu jne).
  • Sünnita haiglas oma riietes, kui tunned end nii paremini – haiglariideid võidakse soovitada, aga see pole kohustuslik!
  • Sünnita enda jaoks turvalises asendis (selleks on vajalik võimlemine mõnes rasedatele mõeldud grupis ja kodus, et harjuksid sünnitusasenditega ja need muutuksid omaseks ning turvaliseks).
  • Sünnita omaenda rütmis usaldades iseennast ja sünnituse kulgu. Selle võimaluse tagab usaldusväärsete inimeste olemasolu sinu ümber,.
  • Valmista ennast sünnituseks ette – teadmatus teeb ebakindlaks ja teadmised annavad kindlustunde.
  • Võta kodust kaasa mõned lemmikasjad, mis annavad kindlustunnet ja rõõmu – nt perefoto, armas padi, lemmiklõhn – et tunda palatis ennast kui kodus.
  • Paljud naised tahavad sünnituse ajal näole või silmade ette lappi, päikseprille jne. See aitab naisel enda sisse minna ja annab turvalisust!
  • Kata masinad jm meditsiinilised vahendid ning ka kõik läikivad pinnad kinni – need tõstavad naises ohutunnet.

 

3. Mõtteviis

Kui keskendud oma mõtetes valule, siis valutunne suureneb. Kui sünnitaja mõtleb ainult valule, kui ta meeletult kardab valu, tõmbub keha juba ette pinge ning keha on kui pillikeelena pingul valmis tajuma igat väiksematki valu. Seega juhi oma tähelepanu valult kõrvale – tegele millegi muuga nii kaua kui saad!

Valuga toimetulekuks: (neid võtteid saad hakata õppima ja rakendama juba raseduse ajal ning siis tuleb see sünnitusel iseenesest)

  • Mine valuga kaasa. Lõdvestu valusse. Mida rohkem lõdvestud, seda paremini keha venib ning laps tuleb lihtsalt ning kergelt! Vastupunnimisest pole kasu!
  • Keskendu korraga ühele „valule“ ja püsi antud hetkes, ära mõtle liialt eesseisvale.
  • Mõtle valudest kui tuhudest.
  • Kasuta valude vähendamiseks enesesisendust – kujutle kuidas laps liigub iga emaka kokkutõmbe ajal mööda sünnituskanalit aina edasi, et valud on kui merelained jne
  • Keskendu lapse sündimisele ja mõttele et tuhud viivad sind selleni, seega on nad positiivsed!
  • Omanda raseduse ajal mediteerimisoskus, et sünnituse ajal teaksid kuidas seda teha! Sest keha teab kuidas sünnitada, sa pead teda lihtsalt usaldama ja keha tööga kaasa minema. Peamine, mis hakkab keha sünnitamist segama on Sinu enda mõistus-mõtted, mediteerimise oskus on oskus mõtted ja mõistus välja lülitada!
  • Kasuta positiivseid mõttesisendusi – „Mu keha avaneb, avardub!“, Laps liigub iga tuhuga aina allapoole!“ – rõõmusta selle üle! (vt lisa allpool).

Hea eeldus valu kergelt taluda on tunda ennast rõõmsana, väljapuhanuna, rahulikuna, rahulolevana. Valu talumist raskendab kui oled väsinud, näljane, oled mehe või kellegagi tülitsenud või üldiselt tasakaalust väljas! EI võtab jõu, JA annab jõu!

Valik positiivseid afirmatsioone ehk enesesisendusi.

Järgnevalt on toodud näitlikud kinnitused raseduse ja sünnituse puhuks. Võid neist valida endale sobivad või koostada nende põhjal oma isiklikud.

Osa siit lk-lt – http://naistekas.delfi.ee/rasedus/sunnitus/kerge-sunnitus-on-ettekujutuse-kaugusel.d?id=19333557 – , osa naistelt.

  • “Keha teab kuidas last sünnitada, nii nagu ta teab kuidas hingata, seedida jne!”
  • “Kui sinu keha suutis rasedaks jääda ja lapse suureks kasvatada, suudab ta selle lapse ka sünnitada!”.
  • “Keha ei kasvata suuremat last kui ta suudab sünnitada!”
  • „Minu laps on täiesti terve, ta areneb hästi nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt.“
  • „Olen kindel, et sünnitus kulgeb normaalselt.“
  • „Ma usaldan oma keha.“
  • „Minu sünnitus on loomulik ja ilus, ilma valu ja hirmuta.“
  • „Minu laps tuleb maailma kergelt ja valutult.“
  • „Minu rasedus lõpeb terve ja õnneliku lapse sünniga.“
  • „Ma olen rahulik ja enesekindel. Minu rahu ja kindlus on piiritud.“
  • „Minu kauaoodatud lapsuke igatseb kohtumist minuga.“
  • „Minu emakas kogub jõudu ja energiat. „
  • „Emakalihased saavad piisavalt hapnikku ja toitaineid.“
  • „Ettemääratud ajal on emakas valmis oma ülesannet täitma.“
  • „Mul on hästi meeles kõik valutustamise võtted ja meetodid ning ma usun kindlalt nende efektiivsusesse.“
  • „Iga valuhoog toob mulle lähemale kohtumise lapsega, seetõttu suhtun sellesse rõõmuga.“
  • „ Sünnitusel ei ole valusid… vaid on tuhud. Ma olen õnnelik iga tuhu üle, sest see viib mind lähemale kohtumaks oma lapsega”.

Et suudaksid mis iganes negatiivse mõtte positiivseks keerata  – nt „ma ei jõua enam“/ „ma jõuan küll!“, „ma ei taha seda valu“/ „valu viib mind edasi ja on minu sõber“ jne.

Lisaks vt Binnie Dansbylt  „Soovitused sünnitajale“ meelelaadi hoidmiseks ja kujundamiseks (artikkel on lisatud lõppu).

NB! Sünnitusvalu negatiivne läbielamine võib mõjutada sünnituse kulge ka puht meditsiiniliselt. – Vabanevad stressihormoonid, emaka veresooned tõmbuvad kokku, sünnitustegevus häirub, pikeneb sünnituse kulg, valu tundub suurem. Ka platsenta verevarustus halveneb kui emaka veresooned kokku tõmbuvad ja väheneb lapse hapnikuga varustatus. Kui naine valu kartuses ennast pingule tõmbab, tõuseb rõhk nii kõhuõõnes kui ka emakas, mistõttu valu emakas tundub suurem. Kui naine ennast väljutusfaasi lõpus pingutab, nii, et vaagnapõhjalihased kokku tõmbuvad, võib vaagnapõhjalihaste kontraktsioonist tekkinud vasturõhk sünnituse seisma jätta!

 

FÜÜSILINE POOL LÕDVESTUMISES

 

1. Sügav lõdvestunud HINGAMINE lõdvestab kogu keha füüsiliselt (ka diafragma lõdvestub) ja emotsionaalselt. Rahuolekus inimene hingab sügavalt ja lõdvestunult ning sügava hingamisega kutsume selle reaktsiooni tahtlikult ise esile. Pinges ning hirmul olev inimene hingab pindmiselt ja lühidalt. Seega hinge kinni hoidmine tekitab pinget, võimendab hirmu ja suurendab valu. Ja teistpidi võttes stressis inimene hoiab hinge kinni ja hingab pinnapealselt. Stressis olles vabaneb kehas stressihormoon adrenaliin, oksütoksiini eritus väheneb, sünnitus pidurdub).

 

2. Häälitsemine – see on kui sügav hingamine. Lõdvestab diafragma ja sellega võtab ka kogu keha pinge üldiselt maha. Häälitsemine lõdvestab ka häälepaelad, mis on seotud emakakaelaga ning seega lõdvestab häälitsemine emakakaela – pool või rohkemgi valust kaob momentaalselt!

Samas on oluline teada, et häälepaelu-kurku ja seega ka sünnitusteid lõdvestab just

  • avatud häälikute (A, O, U, M)
  • ning just hästi madalalt laulmine-ümisemine
  • ning mida tugevam valu, seda tugevam peab olema hääl!

Kõrged ja kinnised häälikud (I, E ehk „EI“) tõmbava häälepaelad kitsaks piluks kokku ja suurendavad valu!!!

 

3. Liikumine ja püstised asendid

Tähtsaim valu vaigistav võte!!!! Teeb sama mida teevad kõik sünnitusabi ravimid kokku!!! Kasuta püstiasendeid, kükitamist, kõndimist. Kui naist tabab nõrkus, võib ka küliliasendis olla – ka see on parem kui seliliasend.

Liikumine vähendab valu, sest:

  • liikumisega koos vabanevad endorfiinid,
  • liikumine parandab kogu keha vereringet ja seega ka emaka vereringet, seetõttu emaka hapnikuga varustatus paraneb ning emakas saab töötamiseks piisavalt energiat,
  • raskujõud kergendab lapse laskumist läbi sünnitusteede, emakas peab vähem tööd tegema,
  • väheneb lapse pea surve sünnitusteedele, kuna lapse pea (või tagumik tuharseisu puhul) leiab paremini parima võimaliku tee (sünnitusteed ju kaarjad!)
  • liikudes-seistes avaneb vaagen maksimaalselt – vaagna mõõtmed on suurimad paralleelsete jalgadega ja püstises asendis veidi ettepoole kummardades ning sellises asendis pressib lapse pea vähem otse vastu vaagnaluud.
  • liikudes sättub lapse pea parimasse võimalikku asendisse, mis sobib just tema oma vaagnaluude ehitusega. Ja iga kord uuesti, kui laps liigub mõned cm edasi.

NB! Samas pole soovitav palju liikuda sünnituse passiivses ehk latentsifaasis – s.t enne aktiivset faasi! See tähendab, et nii kaua kui valud lasevad, puhka ja jätka oma igapäevast elu!!! Liikuma hakka alles siis, kui valud enam ei lase puhata ja tavaelu elada! On vaja säilitada jõudu, kui sünnitus peaks pikale venima!

Ka tuhude vaheajal puhka – selleks varu omale suuri patju (padi on kui platsenta sümbol), hernekott, sobib ka suur pall! Puhkuse ajal tõuseb ka oksütotsiini eritus ehk puhkus ise aktiviseerib sünnitust.

Liigu valu ajal, puhka tuhude vaheajal!

Selili asendi negatiivne mõjud (1: lk 103) – suurendab valu ja pikendab-raskendab sünnituse kulgu:

  • lamavas asendis surub laps selgroo kõrval jooksvatele suurtele veresoontele, väheneb verevool platsentasse, tekitades loote distressi ohu (s.t. laps ei saa piisavalt verd ja hapnikku ning südametegevus häirub);
  • emakas saab vähem verd, mis tähendab aga nõrgemaid kontraktsioone;
  • kuna emakas tõmbub kontrahheerudes ettepoole, siis nõuab lamav asend emaka lihaselt sama tulemuse saavutamiseks kahekordset tööd;
  • lamades ei saa naise sabaluu tahapoole eest ära liikuda ja seega muutub istudes või tahapoole nõjatudes vaagna võimalik läbimõõt väiksemaks ja sünnituskanal kuni 30% kitsamaks;
  • lahkliha pole selles asendis passiivne ja lõdvestunud;
  • kuna tupesuu on lamavas asendis suunaga üles, peab emakas tegema topelt tööd ja lapse piltlikult öeldes „ülesmäge välja suruma“! Kui püstistes asendites „voolab„ laps presside ajal ise emakast välja, raskusjõud ise toetab ja aitab kaasa, siis selili asendis on vaja igal juhul kaasa pressida, mis suurendab rebendite tekkimise tõenäosust!
  • selili asend on passiivne asend ning tähendab loomariigis alistumist, allaandmist (!!!) – psühholoogiliselt naine loobub lapse nimel võitlemast ja ise sünnitamast.

 

4. Vesi

Mine sooja duši alla või vanni – vesi lõõgastab ja lõdvestab, vähendab stressi, vähendab kehas stressihormoonide sisaldust ja valutaluvus suureneb. Kuna vesi lõõgastab, siis ka kergem asendit leida ning ema liikumine avardab sünnitusteid, mis aitab lapsel mööda sünnitusteid parima tee leida.

NB! Vannivee temperatuuril on sünnituse kulule väga tugev toime! Kui vesi on liiga soe (üle kehatemperatuuri!!!), siis hakkab vannis olemine sünnitust pidurdama, naine muutub uimaseks, tal hakkab paha ning lapse seisundki halveneb! Vee temperatuur peab olema alla kehatemperatuuri, et ta aktiveeriks sünnitust ja aitaks kaasa! Parim on lähtuda põhimõttest, et vesi peab olema nii jahe kui kannatab ja nii soe, et tuntakse ennast lõdvestunult!

NB! Ka vees ollakse aktiivsetes asendites ning liigutakse aktiivselt, mitte ei olda selili!

NB! Kuigi oled kuulnud vee hüper-super positiivsest toimest, on naised erinevad ja osadele naistele muutub vesi sünnitusel vastumeelseks. Usalda siis oma sisetunnet! Me ei tea, miks sinu laps tahab just kuival maal sündida! Samas ära välista vette minekut ainult seetõttu, et sulle vesi ei meeldi, vaid proovi sünnitusel vanni või dušši, enne kui otsustad vett mitte kasutada!

Lisaks lõdvestamisele dušš ka ergastab.

Tugev dušijoa surve, mis teeb lausa valu, leevendab valuaistingut ristluu piirkonnas:

    1. oma füüsilise vastusurvega ei lase lapse peal vastu selga nii tugevalt suruda;
    2. selles piirkonnas vabaneb siis rohkem endorfiine;
    3. mõjub ka refleksoloogiliselt – ristluu piirkond, kuhu dušši laseme, on refleksoloogiliselt sünnitusega seotud!

NB! Vanni ja dušši valuvaigistav toime on naistel väga erinev ja sõltub konkreetsest naisest ning sünnitusest.

 

5. Massaaž

Proovige erinevaid viise ja abistaja olgu hästi paindlik! Erinevaid silitus- ja masseerimisviise oleks hea läbi mõelda juba raseduse ajal, et abistaja teaks, milliseid variante on olemas, mis on naisi erinevatel sünnitustel aidanud!

Variante:

  • Valu ajal tugev surve ristluule otsekui lapse peale vastusurveks – vähendab lapse pea survet ema ristluule.
  • Tugev selja hõõrumine – juhendada ise täpselt, kust on kõige parem. Lõdvestab.
  • Lihtsalt selja silitus – puudutus lõdvestab ja kontaktpinnalt vabanevad endorfiinid.
  • Mittekontaktne massaaž – naistele, kes ei talu puudutust. Siin jäetakse lihtsalt käe ja naise keha vahele väike vahe.
  • Jalataldade või pahkluu massaaz (eriti tagapind).
  • Punktmassaaž – lase õpetada.
  • Vaagnapõhja massaaž õliga viimasel kuul, et lahkliha muutuks elastsemaks ja vältida selle rebenemist (mõju küsitav). Aga olulisem on lahkliha rebenemise vältimiseks kogenud ämmaka olemasolu ja et laps lõdvestunult välja hingataks.

NB! Puudutamine ehk nahk-naha kontakt vabastab kehas läbi lõdvestuse ka oksütotsiini, mis aktiviseerib sünnitust.

 

6. Muud füüsilised protseduurid

  • Soojus. Soojad mähised seljale ristluu piirkonda, häbemeluule või jalgade vahele lahklihale.
  • Soojad mähised emakakaela avanemise valu leevendamiseks: “Soojuse valu vaigistav mõju sünnitusel on tuntud erinevates kultuurides (näiteks saun). Kuumade rätikute, liivakotikeste, riisipatjade, ürtide ja kividega on soojendatud ristluu, alakõhu ja jalgade vahelist ala. Sobivad ka näiteks geeli- ja terakotid, mis hoiavad endas kaua soojust. Soe kott püsib jalgade vahel paremini, kui sünnitaja istub pallil, mille peal kott on. Soojus tõuseb ülespoole, lõdvestab sügavalt kogu vaagnapõhja ja leevendab valu.”
  • Soojad sokid jalga jt soojad protseduurid.
  • Võib olla aitavad sind hoopis külm või jahedus – nt külmad mähised tuharatele või vaagnapõhjale; jäätükid suhu, seljale jne. Jahe õhk jne.
  • Kuula rahustavat ja lõõgastavat muusikat, kui sulle sobib. NB! Löökriistad ei sobi (ka klaver), kuid nt vuliseva vee hääl on hea!

 

7. Keha füüsiline seisund

Enne sünnitust peaksid olema viimane kuu hästi söönud ja joonud:

  1. Vähendab kurnatust ja järelikult ka valu (1)
  2. Ka endorfiinide vabanemine kasvab täiskõhuga (vt soovitusi söömiseks enne sünnitust ja sünnituse alguses – 1: lk 107).
  3. Nälg ja janu tekitavad stressi ja kuna veres glükoosisaldus väike, siis vähem energiat, naine väsib ruttu ja seega ka valu suureneb.

Naine peaks olema enne sünnitust hästi puhanud – puhka või maga raseduse lõpus ka päeval tunnike kaks.

Kehaliselt peaksid olema heas vormis – selleks kõnni raseduse ajal soovitavalt 10 km päevas, aga alusta vähemaga, kui pole harjunud nii palju käima! Pikaleveninud sünnitust tajutakse valusamana just tänu väsimusele.

Sünnituse ajal tuleb piisavalt juua (0,5-1 l tunnis – väiksed kogused ja sageli! Kõige parem on meeles pidada, et iga valu vaheajal pakub tugiisik juua.

  1. Kui keha kaotab liiga palju vedelikku, siis jaks kaob – „Tühi kott ei seisa püsti!“ – ei suuda enam liikuda ega asendeid vahetada, tunned rohkem valu ja sünnitus venib pikemaks.
  2. Samuti on raskem keskenduda, muutud kergesti ärrituvaks ja kannatamatuks.
  3. Joodav vesi ka puhastab. Vesi viib negatiivse energeetika, seega ka valu välja ehk vee joomine lahjendab valu.
  4. Neelamine lõdvestab kurku ja seega ka emakakaela! „Nagu ülal, nii all!”

Täis põis takistab sünnitust (füüsiliselt vähendab ruumi lapse laskumiseks). Seega käi iga 0,5-1 tunni tagant pissil! Kui ka mehel, ämmakal, tuulal (kõik kes sünnitaja läheduses) pissi, kaka või peeru häda, siis käigu ära ehk lasku lahti ja siis saab naine jälle edasi sünnitada. Kõrvalseisjate „kinnihoidmine“ kandub sünnitavale naisele üle ja sünnitus võib seisma jääda.

Rahulik sügav hingamine – lõdvestab, annab energiat, garanteerib piisavalt hapnikku emakale ja lapsele.

 

8. Keha happe-leelis tasakaal

Leeliselisema keha korral on koed elastsemad ja seega väiksem valu, vähem rebendeid. Kui keha on liiga happeline, siis koed ei veni nii hästi ja valu on suurem, ka rebendite tekkimise oht suurem.

Seega hoia viimane kuu keha pH korras – väldi või söö võimalikult vähe liha jm tugevat valku ning magusat; võta igal hommikul 1 tl õunaäädikat klaasi veega (tugevdab platsentat ja muudab keha leelisemaks), söö palju värsket kurki ja arbuusi ning palju-palju värsket juurvilja (veidi ka puuvilja). Vt lisaks „Happe-leelise tasakaal

 

KOKKUVÕTE

Peale mitmete rasedust ja sünnitust käsitlevate raamatute läbilugemist tahaks lõpetuseks öelda, et liigne kontsentreerumine „valu“ teemale, toob kaasa valuaistingu suurenemise. Millele mõtled, see on! Iga inimene kardab alateadlikult valu, see on loomulik reaktsioon. Seega keskendugem pigem sünnitusvalu positiivsele poolele.

  • Sünnitusel on “tuhud”, mitte “valud” haiguse moodi!
  • Keha ise toodab selleks valuvaigisti!
  • Kuidas naine saab ise oma keha aidata (lõdvestus, hingamine, vesi)!
  • Naine, usalda oma keha! Mida täielikum usaldus, seda paremini keha töötab.
  • Rasedusaegne ettevalmistus on väga oluline (mis tähendab ka oma hirmude läbimõtlemist).

SEST siis kaob alateadvusest hirm sünnituse ees ja naine, kuulates ning usaldades oma keha, käitub instinktiivselt parimal moel. Ning sünnitusest saab müsteerium, hingeseisund – naine kogeb elu ja sünni ülevust.

Minu jaoks oli suureks üllatuseks, et naise ettevalmistusest (mis ongi tegelikult teadlike, alateadlike ja ühiskondlike hirmude mahavõtmiseks) sõltub nii palju see, millisena naine sünnitust kogeb! Rasedus peaks olema naise jaoks aeg endasse süüvimiseks, endaga tegelemiseks, enda arendamiseks – eriti vaimses plaanis – nii nagu seda olevat olnud rasedus iidsetes kultuurides!

 

Kirjandus:

  1. Uue elu algus: teejuht loomuliku sünnituse juurde. Ülle Liivamägi, 1995.
  2. Rasedus. Pat Thomas, 2001.
  3. Rasedus ja tervis. Miriam Stoppard, 2001.
  4. Rasedus. Sünnitus. Vastsündinu. Ülle Lember, Kristiina Uriko, Häli Mets, Reet Raukas, Heili Varendi, Kai Ulmann. 2005.
  5. Naine ja tervis. Mida peab endast teadma iga naine. Diane Korte. 2004 lk 399-400
  6. Ja sünnib inimene. Gudrun Abascal. 2002.

 

 

Sünnitaja meelespea

(Artikkel kodusünnituse lehele Binnie Dansby`lt, kes on Inglismaal tunnustatud sünnitoetaja)

NÕUANDED LAPSEOOTAJATELE:

  • Ole koos selliste inimestega, kes on kindlad, et sa suudad ise aktiivselt sünnitada, kes mõtlevad sinuga ühtemoodi ja ei kahtle. Vali minimaalne arv inimesi nende seast, keda hästi tunned ja usaldad.
  • Sünnitamine on aktiivne protsess. Liigu ringi nii kaua kui vähegi võimalik. Ma ei arva, et Sa pead just püsti seisma, ole lihtsalt võimalikult normaalne ja vali asendeid, mis tunduvad Sulle mugavad. Kui tunned emaka kokkutõmmet (kontraktsiooni), toeta end lõdvalt mõne inimese, seina või tooli najale. Võid proovida olla käpuli – toetades kätele ja põlvedele. Olen täheldanud, et suur enamus naistest, kes on minu juuresolekul sünnitanud, on valinud just selle asendi lapse väljutamiseks sünnituse lõppfaasis.
  • Sina ise tunned oma keha paremini kui keegi teine, nii et kui Sa “kuulatad sisemust”, tead Sa täpselt mida teha. Isegi kui Sa mõtled, et Sa ei tea, siis tegelikult Sinu keha teab. Palu oma partnerit või abistajat Sulle aeg-ajalt meelde tuletada, et Sinult alati küsitakse enne, kui keegi teine võtab vastu otsuse selle kohta, mida Sa “peaksid” järgmiseks tegema. AEGLUSTU, võta endale nii palju aega, kui Sa vajad. Samamoodi Sa võid alati küsida aega, et “kuulata” oma last.
  • Ära püüa olla tugev! Räägi oma tunnetest ja mõtetest. Kui Sa suudad oma tunnetega kontakti saada, ükskõik millised need ka ei oleks, siis saad Sa kasutada vabanevat energiat just vastavalt oma valikule. Häälitse just nii nagu soovid. Ainult Sina ja Sinu laps olete olulised, kõik teised on kohal teie kahe toetamiseks.
  • Hingamisest on palju abi, oma hinge kinnihoidmine aga mitte. Sa tead, kuidas hingata, iseenda jaoks. Lõdvesta lõug, hoia kõri piirkond avatuna ja koonda kogu oma tähelepanu hingamisele. “Nii nagu ülal, nii ka all”. Suu, lõug ja kõri vastavad energeetiliselt vaagnale ja sünnituskanalile. On täiesti piisav, kui pöörad kogu tähelepanu “üles”- hingamisele, Sinu “alumine pool” on ideaalselt loodud lapse sünnitamiseks.
  • Sul on alati võimalus valida, kuidas Sa end väljendad, millised sõnad VALJUSTI VÄLJA ÜTLED, olenemata sellest, mida Su keha tegelikult tunneb. “EI” põhjustab keha kokkutõmbumise ja “JAH” põhjustab keha avanemise. See võib küll kõlada totralt, kuid öeldes “Jah” ja “Tänan Sind” igale kokkutõmbele, aitad Sa säilitada kontakti ja peatähelepanu sel hetkel Sinu jaoks kõige tähtsamaga. Ma olen seda korduvalt näinud ja igal korral tundub see imena.
  • SINU LAPS ON TÄIELIKULT TEADVUSEL JA ÕPPIMISVÕIMELINE ÜSASISESELT, MIS TÄHENDAB, ET TA KUULEB JA SUHTLEB TELEPAATILISELT. RÄÄGI TEMAGA, ANNA TALLE TEADA, MIS SINUGA TOIMUB. ÜKSKÕIK MIS TINGIMUSTES SA KA EI SÜNNITAKS, HOOLITSE ALATI, ET MIDAGI EI TOIMUKS ENNE, KUI SEDA ON SELGITATUD LAPSELE. KUI SA POLE VEEL SEDA TEINUD, SIIS ALATES TÄNASEST VÕTA IGA PÄEV AEGA OMA LAPSE KUULAMISEKS. HARJUTA! PEA MEELES – SEE VÄIKE OLEVUS ARMASTAB SIND ROHKEM KUI SA IIAL SUUDAD ETTEKUJUTADA! SINU TÖÖ ON AVANEDA SELLELE ARMASTUSELE, MIS ON LAPSEL SULLE JA SU PARTNERILE ANDA! SEE ON KÕIK, MIS TA SOOVIB, NII PRAEGU KUI KA TULEVIKUS.
  • Peale sündi hoolitse, et Sina ja Su laps oleksid koos, või siis tema Su partneriga. Kindlusta, et Sa saaksid kogu maise hoolitsuse ja toetuse, mida Sa vajad. Sina ja laps olete üks tervik. Midagi ei ole muutunud ainult selle tõttu, et laps on nüüd väljaspool Sinu ihu. See ei tähenda, et Sa ei tohi last korrakski sülest ära panna. Lihtsalt tea, et Sina vajad last sama palju kui laps vajab Sind. Sinu eest tuleks hoolitseda nii, et Sina omakorda saaksid anda lapsele kõike, mis laps vajab.
  • Sünnituse ajaks vali endale mõni kujund, millele keskenduda. Näiteks “avanemine” on üks sellistest, mida sünnitajad on väga edukalt kasutanud. Mõni naine on valinud mõtte sünnitusest kui sensuaalsest-seksuaalsest kogemusest. Avaneda nagu lill päikesepaistel on ka suurepärane. Hästi aitavad kujutlused täisõites roosidest või lootoslilledest. Mis iganes ettekujutus või lõhn annab Sulle täiuslikkuse, terviklikkuse ja mugavuse tunde – see valigi!
  • Luba endal vastu võtta kogu armastus ja tugi, mis on Sinu ümber. Tee selged valikud ja siis usalda ennast, et oled teinud õiged valikud enda ja oma pere jaoks. SA OLED SEDA VÄÄRT, ET SINU ÜMBER OLEKSID INIMESED, KES KUULAVAD SIND JA LAST. INIMESED, KES TOETAVAD SIND SELLE JÕULISE VALGUSTAVA KOGEMUSE SAAMISEL. POLE ÕIGET VÕI VALET TEED, KUI SA KUULAD ISEENNAST JA OMA KEHA. SUL ON OLEMAS KÕIK MIDA VAJAD! OLGU SUL SÜÜTU, EKSTAATILINE AEG! MA ARMASTAN SIND!

Lastootavatele naistele, nende partneritele ja kõigile, kes toetavad sündi armastusega,

ÕNNISTUST, Binnie A. Dansby, 1996

 

Terje Tähe

Terapeut / proviisor, rasedate ettevalmistaja