Liikmeid
14

Turvalisus- ja esmaabivõtted, mida peaks iga ema teadma

veebruar 26, 2012

Järgnevas „tarkuseteras“ anname mõned praktilised näpunäited, kuidas lapse ümbrust natuke turvalisemaks muuta ning mida õnnetusjuhtumite korral ette võtta.

  • Kõik potid-pannid tuleb panna pliidi tagumiste plaatide peale. Veekeetja ja röster ja muud ohtlikud köögiasjad, mida laps võib endale selga tõmmata, tuleb ka ohutusse kaugusesse paigutada. See võib olla vaid silmapilgu küsimus, kui väikesed näpud panniäärest kinni hakkavad!
  • Kui siiski juhtub, et laps ennast ära põletab, siis 1) tuleb laps koos riietega külma vee alla panna; kui riided on kiirelt ja kergelt eemaldatavad, siis ilma; kiirus loeb. 2) Burnshield peale (apteekides müügil) see peaks küll igas kodus külmkapis igaks juhuks olemas olema, sobib ka päikesepõletuse puhul.
  • Küünlad ja tikud on laste lemmikud, need tuleks hoolikalt uudishimulike pilkude eest peitu panna.
  • Kuumal suvepäeval last autosse turvatooli pannes võiks igaks juhuks kontrollida tooli metallosade temperatuuri – mõnikord lähevad need nii kuumaks, et võivad lapse naha ära kõrvetada!
  • Väga oluline on lapsele õpetada pepu ees maha ronimist igalt poolt. Lapsele tuleb rääkida – ta saab aru, kuigi ei oska võib-olla kohe selle peale midagi kosta! Kui juhtub, et laps kukub kõrgemalt kui 1,5 enda pikkust, siis tasub jälgida lapse edasist seisundit. Kiiresti peab pöörduma arsti juurde, kui esineb oksendamist, uimasust, tasakaaluhäireid. Tuleks püüda hoida last ärkvel. Samuti on ohtlik igasugune lapse käitumise muutumine, verevalumid silmades ning ninaverejooks. Last ei tohi mingil juhul liigutada, kui ta on kukkunud ning tal on selgroo- või mõni toruluumurd. Sel juhul peab kutsuma kiirabi. Sülle ei tohi last võtta kui ta on kõrgelt kukkunud.
  • Põrutuste peale võib panna külma kompressi. Nt käterätik vahele ja külmutatud juurviljade pakk peale. Käterätik seal vahel on oluline, sest kui otsa sügavkülmast midagi nahale panna, võib saada hoopis külmakahjustuse.
  • Kriimustuse ja haava peale võib panna vesiniklahust. Vesinikutablettide puhul teha topeltkange segu (sellest, mis karbil märgitud). Väikese marrastuse saab puhtaks pesta ka veega. Suuremad haavad tuleb kinni suruda – esmalt kasvõi suvalise riideesemega, kui sidet käepärast pole.
  • Väiksemad klaasikillud võib haavadest ise välja võtta, suuremaid aga mitte, sest see võib olla mõne suurema veresoone sees ja selle eemaldamine võib põhjustada väga ohtliku verekaotuse. Tuleb panna üks sidemerull ühele poole klaasikildu, nuga vm teravat ora, ning teine sidemerull teisele poole ning siis kinni siduda ja kiirabisse minna.
  • Ninaverejooksu puhul on soovitatav asend kummarduda ettepoole (mitte pead kuklasse ajada). Külm kompress ninajuurele ning kuklale.
  • Kui kõrvast mingil põhjusel verd jookseb, siis tuleb lasta sellel välja valguda ja arsti juurde pöörduda.
  • Kui on juhtunud suurem õnnetus, tuleb igaks juhuks söömisest hoiduda, sest võib juhtuda, et on vaja kiirelt operatsioonile minna.
  • Kui võõrkeha satub hingamisteedesse, siis tuleb panna laps tagurpidi (nt põlvele) ja kopsida tugevasti seljale. Võib ka üldse jalgadest kinni võtta ja pea alaspidi natuke raputada, kui on väiksem laps. Ka loogiliselt mõeldes on vale kopsida seljale, kui laps on näiteks midagi endale kurku tõmmanud ning on istuvas asendis – hingamist takistav tükk liiguks sel juhul ju ainult sügavamale hingamisteedesse.
  • Kui silma satub kodukeemia vahend või mõni muu mürgine vedelik, siis tuleb see kiiresti veega loputada. Kui silm on vigastatud, siis tuleb kinni siduda mõlemad silmad ja minna arsti juurde. Silm on paarisorgan ja tegutseb sünkroonis.

Hea oleks neid esmaabi võtteid aeg-ajalt üle lugeda ning endale meelde tuletada. Kuigi loodame siiralt, et Sul neid vaja ei lähe, võib need ka igaks juhuks välja printida ning oma kodus ära paigutada, nii et kui Sul neid vaja läheb, siis tead, kust otsida.

Reet Post

Ökobeebi juhatuse liige